3 päeviku kirjutamise eeliseid teie vaimse tervise jaoks

Kaasaegsete eluharjumuste muutudes ei ole tänapäeva inimesel lihtne säilitada harjumust kirjutada apäevik.Kui aga kulutate iga päev 10–20 minutit, võib see teie vaimsele tervisele palju kasu olla.

1. Vähenda stressi ja ärevust
Igapäevaelus puutume iga päev kokku paljude probleemidega. Alateadlikult tunneme end ärritununa ja ebakindlana. Niikaua kui rahuneme ja kulutame veidi aega oma tunnete jälgimiseks, avastame sageli, et surve või ärevus, mida tunneme, polegi nii hull, kui ette kujutasime. Vana-Rooma filosoof Epiktetos ütles kord: Inimesi ei häiri mitte asjad, vaid nende suhtumine nendesse. Ka Epiktetosel endal oli kombeks iga päev päevikut kirjutada, kuigi ta koges tollal Rooma orjaklassina igasuguseid valusid.

Kaasaegne psühholoogia on päevikute tõhusust palju uurinud. Tulemused võib laias laastus jagada mitmesse kategooriasse:

• Depressioonisümptomite raskusaste (nt Gortner, Rude & Pennebaker, 2006 ja Krpan, Kross, Berman, Deldin, Askren & Jonides, 2013),
• Vähendatud ärevus (nt Hasanzadeh, Khoshknab & Norozi, 2012),
• Vähendatud stress (nt Ullrich & Lutgendorf, 2002).

Kuna tegemist on minimalistliku meetodiga (selleks on vaja ainult pliiatsit, märkmikku ja 20 minutit päevas!), on vaimse tervise ajakirjanduse tõhususe kohta palju teaduslikke tõendeid.

2. Sorteeri oma mõtteid ja inspireeri uusi ideid probleemide lahendamiseks
Kuna teadmistepõhine majandus muutub järk-järgult 21. sajandil suurlinnade peamiseks majandustegevuseks, nõuavad paljud meie igapäevased probleemid intensiivset mõtlemist. Tõesti, töö ajal on raske rahuneda ja hoolikalt järele mõelda. Kuid sageli vajame sellist ruumi ja aega, et probleeme lahendada ja neile lahendusi inspireerida. Sassis mõtted on nagu sassis kirjutuslaud, kus on segamini kirjatarbed, dokumendid ja mitmesugused muud asjad. Teil on raske leida vajalikke esemeid, rääkimata tõhusast tööst.

Pärast tööpäeva tunneme end sageli väsinuna ja tahame midagi ette võtta, näiteks: draamasid taga ajada, mänge mängida, televiisorit vaadata jne. Usun, et paljud inimesed tunnevad sama. Pärast meelelahutust tunnevad nad endiselt väsimust. Tegelikult tuleb aju sorteerida ja puhastada. Päeviku kirjutamise protsessist saame tagasi võtta oma mõtete "dominatsiooni", suunata oma energia probleemidele, millest me tõeliselt hoolime, ja seejärel need lahti harutada, et inspireerida uusi ideid probleemide lahendamiseks.

3. Rääkige iseendaga ja uurige ennast oma tuleviku mina jaoks

Päevikut kirjutama hakates võivad need teemad olla "rasked", kuid mõne aja pärast kirjutad järsku ideid, mis isegi sind šokeerivad või pole sa seda kogu tee jooksul märganud. Lisaks igapäevaste sündmuste ja ilmastikuolude salvestamisele võib päevik aidata teil ennast avastada ja uurida. Mis täpselt paneb mind tundma rõõmu, masendust, põnevust ja nii edasi? Inimese aju ei suuda emotsioone talletada. Sageli kipume unustama oma õnne allika. Päevikut kirjutades määrake kindlaks asjad, mis teid õnnelikuks teevad, et saaksite kasutada võimalust neid nautida, kui teil on taas aega; tuvastage asjad, mis teid õnnetuks teevad, ja leidke viise nende parandamiseks.

A päevikon aju "väline kõvaketas", mis võimaldab meil oma mõtteid ja emotsioone hästi hoida. Kui on tuju, saad vana päevikut lehitseda ja enda kohta alati rohkem teada saada. Ilma päevikuta on meil raske meenutada kogetud rõõme, muresid, viha ja õnne.

Lisaks ülaltoodud otsesele kasule on päeviku kirjutamisel ka kaudne kasu "igapäevaste harjumuste kehtestamine". Kui harjume iga päev päevikut kirjutama, on meil lihtsam kujundada ka teisi igapäevaseid harjumusi.